SUVEKOOLIS

Minu jaoks on kool juba alanud. Sel nädalal toimus kolmepäevane bioloogiaõpetajate suvekool Tallinnas. Enamuse ajast olime Aegna saarel, kus toimus mitu õppekäiku ja loengut. Lisaks tutvusime veel loodusväärtustega Tallinnas, Viimsi looduskeskusega ja Tallinna loomaaia erinevate võimalustega. Väga positiivne süst oli koolis tööle hakkamiseks - lahkudes lubasime heade hinnetega kooli alustada. Bioloogiaõpetajad on maailma parim seltskond.

HUVITAV SEEN

Nädalavahetusel tõi naabrinaine mulle peotäie seenekesi, et mis on ja kas kõlbavad süüa. Eemalt vaadates pakkusin, et šampinjonid. Lähemal vaatamisel selgus, et eoslehekeste asemel on torukesed - st. puravikud. Kuid kahjuks ei sobinud välimus ühegi minu tuttava seenega - torukesed väävelkollased, lõikepind värvub sinakaks ja ise valkjashallid. Õel oli käepärast põhjamaade seente määraja, kust ta pakkus liigiks välja lepapuraviku. Bioloogiaõpetajate suvekoolis suhtlesin Merike Palginõmmega, kes oli leidnud samasuguseid seeni Pärnu linnast. Ning pärast Apollo raamatupoes seenemäärajate lehitsemist tuli välja, et tegelikult on tegu väga haruldase seenega - MÕRU KIVIPURAVIKUGA. Söödavuse kohta andmed puuduvad. See seen kuulub II kaitsekategooriasse, on kantud punasesse raamatusse jne. Nii et haruldus meie mail.

VEEL SUVI ....

Praeguseks olen juba nii palju puhanud, et suudan jälle rõõmsa näoga arvuti poole vaadata ja vahest isegi mõnd klahvi näppida. Koolis harjutan vaikselt laua taga istumist. Loodan, et ka kõik loodusringi liikmed on hästi puhanud ....

Paar päeva tagasi nägin huvitavat pilti - kaks kanget kaklesid omavahel. Vapsik oli leidnud endale suure saagi - sama suure parmu, kui ta ise on. Pärast pikka rabelemist maas sai vapsik lõpuks parmust jagu, kuid ära viia ei jaksanud. Minust ta sinna maha seda närima jäigi.