Nädalavahetusel tõi naabrinaine mulle peotäie seenekesi, et mis on ja kas kõlbavad süüa. Eemalt vaadates pakkusin, et šampinjonid. Lähemal vaatamisel selgus, et eoslehekeste asemel on torukesed - st. puravikud. Kuid kahjuks ei sobinud välimus ühegi minu tuttava seenega - torukesed väävelkollased, lõikepind värvub sinakaks ja ise valkjashallid. Õel oli käepärast põhjamaade seente määraja, kust ta pakkus liigiks välja lepapuraviku. Bioloogiaõpetajate suvekoolis suhtlesin Merike Palginõmmega, kes oli leidnud samasuguseid seeni Pärnu linnast. Ning pärast Apollo raamatupoes seenemäärajate lehitsemist tuli välja, et tegelikult on tegu väga haruldase seenega - MÕRU KIVIPURAVIKUGA. Söödavuse kohta andmed puuduvad. See seen kuulub II kaitsekategooriasse, on kantud punasesse raamatusse jne. Nii et haruldus meie mail.
neljapäev, 12. august 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar