esmaspäev, 4. november 2013

Loodusviktoriin Pärnumaa kooliõpilastele

Loodusviktoriinil osaletakse võistkondade kaupa, igaühes kuni 5 liiget. Osalemine toimub kolmes vanusegrupis: 4-6 kl, 7-8 kl ning 10-11 kl. Viktoriini küsimused avaldadatakse iga kuu 5. kuupäevaks. Vastused tuleb saata jooksva kuu 20. kuupäevaks. Vastamiseks on aega 2 nädalat. I poolaastal viiakse läbi kaks vooru – novembris ja detsembris, II poolaastal viiakse läbi kolm vooru – jaanuar, veebruar, märts. 5 vooru tulemusel selgitatakse välja iga vanusegrupi 3 parimat võistkonda, kes osalevad juuni alguses toimuvas looduslaagris. Laagris viiakse läbi ka viktoriini viimane voor, kus selguvad iga vanusegrupi võitjad. Küsimuste koostamisel on kasutatud ajakirjade “Eesti Loodus”, “Loodusesõbrad” ja “Horisont” 2011-2014 a väljaandeid, raamatuid “Pärnumaa I osa” ja “Pärnumaa II osa” ning ajalehe “Pärnu Postimees” 2013-2014 a väljaandeid.   Iga vanusegrupi 3 parimat võistkonda saavad võimaluse osaleda looduslaagris. I koha saavutanud võstkondadele on välja pandud õppereis, II võistkonnad saavad auhinnaks õppeprogrammi ning III koha võistkonnad temaatilise raamatu.
 
 

teisipäev, 15. oktoober 2013

Kutsume 6.-9.kl. õpilasi keskkonnalaagrisse "PÕNEV LOODUS MINU ÜMBER"



Keskkonnaamet korraldab 2014. aasta kevadtalvel õpilastele 3-päevased keskkonnalaagrid Kesk-Eestis, Läänemaal ja Ida-Virumaal. Laagris osalemine on TASUTA (korraldamist toetab KIK), laagrisse pääsemiseks tuleb õpilastel osa võtta videoklippide konkursist „Põnev loodus minu ümber“. Tööde esitamise tähtaeg on 4. november 2013. a.
72 videokonkursi parimate tööde autorit saavad kutse osaleda keskkonnalaagrites, igas laagris osaleb 24 õpilast. Konkursil osalevad uuesti ka 2013 a. kevadel esitatud tööd, soovi korral on neil autoreil õigus oma esitatud tööd täiendada ja neil on lubatud esitada mõlemasse kategooriasse veel üks töö.
Täpsemalt saate videokonkursi kohta teada Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/konkurss/  ning Facebook`st http://www.facebook.com/ponevloodus.

esmaspäev, 9. september 2013

TERE SÜGIS - TERE KOOL

Kui lastele hakkas peale "tööaeg - KOOL, siis loodus on liikumas oma rada - puhkuse poole. Suvi oli mõnus - parajalt kuuma ja parajalt vihma. Loodetavasti on kõik kenasti puhanud ja tahtmist täis loodusringi tegemistes kaasa lüüa. Sel aastal plaanime esimese veerandi väljasõitu loodusringiga alles oktoobrisse (võibolla ka vaheaega). Ehk peavad ka ilmad ja saame normaalsel ajal veel looduses liikuda. Mõtteid on - nt. uus Kabli Looduskeskus või ka Silma looduskool Läänemaal (pildil Läänemaa Põõsaspea neem). Vaatame ja mõtleme.

esmaspäev, 1. juuli 2013

AASTA LIND 2014


Foto: Ingmar Muusikus

Möödunud nädalavahetusel kuulutati Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel välja aasta lind 2014, kelleks on jäälind. Kuigi jäälind on Eestis üsna vähearvukas, on ta välimuse poolest tuntud ja armastatud linnuliik. Meie looduses eksootilise ja erakordse sinise seljasulestiku tõttu kutsutakse teda põhjamaade kalliskiviks ja samal põhjusel on ta ka fotograafide üks lemmikuid. Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde. Arvukuse suur kõikumine tuleneb külmadest talvedest, mis on neile hukatuslikud. Jäälind elutseb peamiselt jõgede ja ojade ääres ning toitub väikestest kaladest. Oma pesakoopa uuristab ta enamasti veekogu kaldasse. Ühe suvega võib jäälind üles kasvatada mitu pesakonda. Kõige tuntumad jäälinnu pesitsuskohad asuvad Kagu-Eesti liivakivipaljanditega jõgedel. Talveks jääb Eestisse arvatavalt kuni sada lindu. Jäälind kuulub kaitstavate loomaliikide II kategooriasse ning Euroopa Liidu nn linnudirektiivi I lisasse.
Jäälinnu aastal on lisaks selle linnuliigi tutvustamisele kavas tema leiukohtade kaardistamine ja arvukushinnangute täpsustamine, pesitsusökoloogia uurimine jm. Tähelepanu pööratakse ka vooluveekogude
muule linnustikule.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning jäälind on järjekorras kahekümnes. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Käesoleva aasta linnu nurmkana ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

kolmapäev, 29. mai 2013

LOODUSLAAGER TERVELE KOOLILE

Sel aastal sai kirjutatud projekt meie ja Suigu koolile kokku kevadiseks looduslaagriks. Esimene seltskond 5.-9. klassi õpilastest suundus kaheks päevaks Tõstamaale Maria tallu laagrisse 28. mai hommikul. Püüti putukaid, kollektsioneeriti, tehti viktoriini, söödi-joodi, mängiti palli, hullati niisama.
Pilte looduslaagrist näed siit (parool looduses)

esmaspäev, 13. mai 2013

ÖÖKUNINGANNA

Taas õitseb koolis öökuninganna. Eile õhtul avanes kaks õit. Lähematel õhtutel on lootus näha järgmisi õisi. Ja nupsukesi on tulemas küll. Nii et sättige oma õhtuste jalutuskäikude trajektoor koolimaja juurest läbi, ehk õnnestub imetleda haruldasi suureõielise kuukaktuse õisi.

neljapäev, 21. märts 2013

TARTUS KÄIDUD ...

Kolmapäeval toimus loodusringi järjekordne reis. Seekord oli külaskäigu eesmärk vaadata üle Ahhaa anatoomiakollektsioon. Kahjuks oli lasteni jõudnud haigustelaine ja päris mitu ütles oma bussikoha üles. Väljasõit oli varakult, sest Tartu pidime jõudma juba kella 11ks. Kuna teed olid head ja buss kiire, jõudsime külastuskeskusesse varem ja saime seal ringi vaadata. Kell 11.30 tehti meile giidi saatel ringkäik. Kahjuks näitusealal pilte teha ei lubatud, seega on mõni pilt ainult algusest ja Ahhaa keskusest üldiselt - pildid siin (parool Ahhaa13). Kui luid ja skelette oli päris mõnus vaadata, siis ajude ja südamete juures läks mõnigi näost valgeks ja eemaldus grupist. Julgemad poisid said päris südant katsuda ja kõhuusse uurida. Päris palju oli keerulisi asju, mis arstitudengile ainult mõistetav. Giid oli lahke jutuga ja kiitis meie lapsi, kes tähelepanelikult kuulasid ja küsimustele vastata mõistsid. Igatahes põnev väljapanek, mis julgematel kindlasti tasub külastamist.
Traditsiooniliselt külastasime 4D kino Lõunakeskuses, kus seekord näidati meile ühe raha eest kaks filmi. Ja korraliku adrenaliinilaksu said kõik kätte, kes silmad lahti julgesid hoida.
Aitäh Teile - Rebecca, Laura Lii, Triini, Keidi, Kristel, Lisette, Iris, Gertten, Reemo, Karl, Egert ja Kevin meeldiva seltskonna eest!

esmaspäev, 18. märts 2013

KOLMAPÄEVAL TARTU

Kolmapäeva hommikul ootab ees Tartusse sõit. Väljasõit koolimaja juurest on kavas kell 8.00 hommikul, buss Suigus kell 8.10. Tartusse Ahhaasse peaksime jõudma hiljemalt 10.45 Esmalt kuulame sissejuhatavat loengut, sejärel räägib giid tunnikese anatoomilistest eksponaatidest ning siis võib igaüks omal käel ringi vaadata. Lõunakeskuse 4D kinno on esimene film "Allmaakaevanduste saladused" meile broneeritud kell 14.20. Ja meie õnneks on mingi soodusperiood ning me võime makstud raha eest vaadata kaks filmi. (Teise filmi valime välja juba kohapeal). Kodu poole hakkame liikuma hiljemalt kell 15.30, et buss lasteaiaringide ajaks kenasti kodus on.
Praegu on seoses haigustega tekkinud mõni vaba koht, nii et helistage, kui kellelgi on tõsine tahtmine oma koolivaheaega natukenegi millegi huvitava ja kasulikuga sisustada. Ja kindalsit andke ka teada, kes on nii tõbine, et kaasa tulle ei saa. Loodetavasti kohtumiseni!

kolmapäev, 6. märts 2013

TERE KEVAD

Taas oleme liitunud projektiga "Tere kevad". Selle projekti põhieesmärk on looduse jälgimine, lisaväärtused annab fotokonkurss, piltide joonistamine, viktoriinil osalemine jne.

Mõned näpunäited korraldajatelt:
Vaatluste kaugus kooli asukohast on kokku lepitud kuni 20 km. See on peaasjalikult selleks, et ka suurlinnade lapsed saaksid linnast väljas elavaid linde tundma õppida. Kuna vaatlused on seotud kooli asukohaga kaardil, siis kõige õigem on teha vaatlusi võimalikult kooli lähedal, et meie suur ühine fenoloogiaalane teadustöö oleks võimalikult täpne. 
Lugege hoolikalt juhiseid vaatluste kohta iga liigi kirjelduse juurest.
Kuldnoka ja metsvindi puhul on kindlasti vaja kuulda neid laulmas. Need kaks liiki talvituvad Eestis vähesel arvul ja ainult laul on see, mis eristab rändelt saabunud, seega kevade arenguga seotud isendeid talvitujatest. Rohukonna puhul on laulu kuulmine oluline seetõttu, et siis toimub konnapulm. See on kevade arenguga otseses seoses. Konni võib varem ka lumel ringi kakerdamas näha, kui näiteks saarmas või mink on mõne talvituja kuskilt jõepõhjast kaldale toonud ja sinna jätnudki. Konnalaul on see, mis kevadega kaasas käib.
Liblikate puhul on kevade märk see, kui nad ise ja vabatahtlikult lendavad. Aknal või majaseinal ennast soojendav liblikas kukub lenduaetuna varsti külmunult maha -- sinna tema kevad surebki. Kui liblikas ise lendab, siis ta teatab, et tema jaoks on kevad käes ja paras aeg on see avastus siis vaatlejail ka kirja panna. Alates sellest aastast on meil uus kevadekuulutaja liblikas: kevadkaruslane. Tema kirjeldus ja foto on loomade kirjelduste juures.
Pajud veel ei õitse. Ootame tolmukaid ja emakaid; õpime selgeks, et pajudel on emasõied ühel ja isasõied teisel taimel -- neil liikidel on isas- ja emastaimed. Õitsemisena saame kirja panna ükskõik kumma, kas emase või isase taime õied, kui pajuurvale on ilmunud pikad kollase tipuga tolmukad või on avanenud rohelised emakad.
Vaatlused ei ole võistlus! Meie vaatlusi jälgivad teadlased ja ajakirjandus. Siin on hea võimalus õppida teadusliku tööga seotud vastutust andmete õigsuse eest. Olgem täpsed ja veendunud -- see tagab ka taimede ja lindude äratundmise täpsuse, mis ongi põhiline eesmärk. Fenoloogilised vaatlused, ehk aastaaegade vaheldumise jälgimine looduse märkide järgi ei ole võistlus, sest ei saa näha lindu või taime enne tema tegelikku ilmumist. Võistelda saame fotokonkursil ja viktoriinil nagunii. Vaatlused on võistlus pigem täpsuse ja usaldusväärsuse peale. Kui on tegemist liigi esimese vaatlusega sel kevadel, siis oleks korraldajaile abiks kui vaatlejad saadaks selle kohta kirja Foorumisse kevadvaatluste peatükki, võimalusel koos fotoga.
Taimi on hea õitsemas vaadelda nende kasvukohas. Ei ole mõistlik tuua neid metsast klassi teistele vaatamiseks. Tuleks minna kõik koos neid looduses vaatama. NB! Näsiniin on väga mürgine taim ja tema murdmine võib tuua kaasa tõsiseid tervisekahjustusi.
Kena kevadeotsimist kõigile!
Korraldajate nimel
Val Rajasaar

teisipäev, 26. veebruar 2013

VAHEAJA VÄLJASÕIT TARTUSSE

Vaheajal 20. märtsil kell 8.00 hommikul saab koos loodusringiga sõita Tartusse, Ahhaa keskuse väljapanekut - TÜ anatoomiakogu vaatama. Plaanis on veeta hommikupoolik Ahhaas, vaadates näitust ja kuulates giidi ning pärast ka veidi ise uusi asju Ahhaas uudistades. Kella kahe paiku külastame Lõunakeskust ja sealset 4D kino, kus vaatame filmi "Saladuslik allmaailm". Koju peaks jõudma õhtul lasteaiaringide ajaks. Kel on huvi väljasõiduga ühineda, palun tuua 17 eurot õpetaja kätte. Kaasa saan võtta 15 õpilast. (Nüüd on kohad täis - seisuga 28.02)

teisipäev, 5. veebruar 2013

BIOLOOGIAOLÜMPIAAD

2. veebruaril toimus maakondlik bioloogiaolümpiaad, kus osales ka meie kooli esindus. Tulemused olid päris head. Kõige kõrgema koha saavutas REIVO TÜRNPUU 9. klassist, kes tuli kolmandale kohale. Väga hästi esines ka KARL KADAKAS 5.klassist, kes 6. klassi (viiendikke tavaliselt olümpiaadile ei saadeta) konkurentsis saavutas kuuenda tulemuse (osalejaid vanuserühmas 17). Tublid olid veel Silver Teearu 6. kl., Egert Siigur 7. kl. Ketriin Räim ja Ave Eisenschmidt 8. klassist ja Janek Küla 9. klassist.
Igatahes väha hea tulemus sellise väikese kooli kohta. Aitäh kõigile!

esmaspäev, 4. veebruar 2013

LOODUSKLASSIS UUED LOOMAD

Meie loomapark koolimajas on täienenud. Eelmisest nädalast alates on meil ühes akvaariumis suur Aafrika hiidtigu (Aitäh, lasteaiaõpetaja Leelo Saugast) ja teises suures akvaariumis on seitse Madagaskari sisiprussakat. Küll alles noorukesed, kuid kasvult juba kenakesed (Aitäh Karl - 5.kl.). Sel nädalal saame veel lisaks kolm papagoid (Aitäh puuri eest Kaia-Liis - 7.kl.).
Nüüd on juba päris palju loomakesi, kelle tegemisi saame vahetundides jälgida.

kolmapäev, 2. jaanuar 2013

ALGAS NURMAKANA AASTA

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.
Alanud aastal on kavas meedia ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning koos linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootame teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet. Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt http://www.eoy.ee/nurmkana
Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel http://www.eoy.ee/aastalind"
Eesti Ornitoloogiaühing
Lisateave: Jaanus Aua jaanus.aua@gmail.com
Foto: Remo Savisaar/EOÜ